Rein Veidemann: „Heljo Männi „Oakese“ najal kasvas üles üks põlvkond ning „Mõmmi ja aabitsaga“ kõik järgnevad põlvkonnad.“

„Heljo Mänd on üks neid Eesti kirjanikke, kelle looming on mõnes mõttes hõlmamatu, 150 või isegi rohkem nimetust,“ tõdeb kirjandusteadlane ja kirjanik Rein Veidemann. Tõesti, Mänd on avaldanud üle 100 värsi-, proosa- ja näidendiraamatu lastele ja üle 30 raamatu täiskasvanutele, sh kuuldemänge ja TV-stsenaariume. Kes siis „Mõmmi ja aabitsat“ ning „Nõiakivi“ ei teaks?

„Iga kirjanik jääb kirjanduslukku ühe kujundi, tegelase või teemaga,“ arutleb Veidemann. „Tõepoolest, sellest me ei saa üle ega ümber, et Heljo Männi „Oakese“ najal kasvas üles üks põlvkond ning „Mõmmi ja aabitsaga“ kõik järgnevad põlvkonnad. Heljo Mänd on suur kirjanik ja seda suurust võiks loetleda mitmes asjas: kõigepealt loomingu mahu poolest. Kõik tema teosed on südamega kirjutatud ja sestap on ta koguperekirjanik. See tähendab, et tema lasteraamatud on loetavad nii täiskasvanutele kui ka lastele. Männi teosed on etteloetavad ja ses mõttes vastab ta kujutlusele jutuvestjast, kes oli meil neil aegadel, kui kirjandus oli veel suuline looming ja seda loeti ette peeruvalgel.“