Juhtkiri | Mis hinde saaks koduõpe?

Hädaolukorra meditsiinijuhi Urmas Sule tõdemus, et laste ja teismeliste koroonaviirusega nakatumise hüppelist kasvu saaks pidurdada koolide sulgemisega, kuid inimesed ei pruugi olla valmis lisapiirangutega leppimiseks, on positsioon, mida mõistavad ilmselt paljud pered.

Pole ju senine kogemus kaugõppega olnud sugugi lust ja lillepidu, vaid toonud endaga kaasa  probleemide jada, kuid pikaajalisema jälje jätab (osa) õpilaste mahajäämus õppeprogrammist – kord võib olla põhjuseks toetava koduse keskkonna puudumine, siis kooli piiratud võimalused teha veebi vahendusel aine köitvaks, või tõsiasi, et algklasside õpilastel lihtsalt polegi vajalikku õpiharjumust veel kujunenud. Kuigi haridusministeerium alles selgitab hariduslünki, põrutab kogenud pedagoog Lauri Leesi, et tema hinnangul oli esimese viiruselaine ajal kaugõppe efektiivsus 20 protsenti, nüüd aga vaevu üheksa. Tõsi küll, on ka peresid, kelle jaoks on kodune kool kulgenud hoopis valutumalt, kuid on märgata ja uuringuteski kinnitust leidnud, et distantsõpe on kaotanud koolikeskkonna võrdsustava mõju – tipud jäävad alati, kuid ülejäänutel on üha raskem nendega sammu pidada. Vahe tasategemisega enam kaua oodata ei saa.