Seisukoht | Ootan välitrenne

Valitsus kehtestas taas rangemad piirangud – kui profisportlased saavad enam-vähem samas rütmis jätkata, kordub spordiklubide ja huvikoolide jaoks aastatagune olukord, kus kõik on kinni ja paljud on sunnitud oma treeningud üle viima veebikeskkondadesse. Kui motiveeriv on see treeneri ja treenitava jaoks? Pean tõdema, et mitte väga…

Ärge saage valesti aru, ma mõistan ja aktsepteerin igati valitsuse otsust. Kuid olles ise tantsutreener, pean tunnistama, et Zoomi kaudu väikestele tantsijatele trenne anda pole minu hinnangul just kõige jätkusuutlikum viis. Kui tavaliselt saame kontaktõppes üheskoos kava õppida, valmistuda eelolevateks võistlusteks ja harjutada uusi tantsusamme, siis praegu on igasugune vahetu suhtlus katkenud ja jäänud on vaid pisikesed täpikesed veebiaknas. Kodu pole ka ju tantsusaal – pole ruumi, vahendeid, juhendajat ega ka kogukonnatunnet, mis on rühmatreeningute puhul äärmiselt oluline. Seega on treeneri jaoks väga raske, kohati isegi peavalu tekitav, ehitada tunnid üles nii, et tavapärane õppeprotsess saaks mingilgi moel jätkuda ja lastel endiselt silmad säraksid. Mis siis, et virtuaalselt.