Küsimus | Kui palju maksis riik läbikukkunud vaktsineerimistalgute eest?

Kui palju vaktsineerimistalgute korraldamine kõik kokku riigile maksma läks? Riik tellis erafirmadelt vaktsineerimisteenuse ja maksis kinni kas ainult reaalselt tehtud süstid või kõik algselt planeeritud vaktsineerimised? Kelle kanda jäi keskuste üürimine, personali palkamine ja muud juurdekäivad kulud? Kelle kohustus oli vaktsineerimisvõimaluse reklaamimine? Kelle kanda jäi vaegvaktsineerimise risk, kui tuhandeid doosid jäid süstimata ning riik ähvardas erafirmasid hoopis trahviga?

Evelin Trink, haigekassa avalike suhete ja tervise edenduse osakonna juhataja: Eesti haigekassa tasub kõikidele vaktsineerijatele ühtmoodi süsti tegemise eest teenuse põhiselt ehk tehtud süsti eest. COVID-19 vastase vaktsineerimise hind on vaktsineerija juures kohapeal 5.30 eurot. Nädalavahetusel ja väljaspool oma tavalist tegevuskohta tehtud süsti eest tasume 7.30. Hind kätkeb endas vaktsineerimiseks vajaminevaid abivahendeid (nii ühekordsed kui ka korduvkasutatavad) ning tööjõukulu. Abivahenditeks on näiteks desinfitseerimisvahendid (sh vaktsineerija käte ja patsiendi süstekoha jaoks), kindad, plaastrid jms. Vaktsiin ning süstlad ja nõelad tulevad terviseametist ja neile vaktsineerijal raha ei kulu. Eesti haigekassal on sadu lepinguid erasektoris tervishoiuteenuse osutajatega ning meie tervishoiuteenuste hinnakiri on osapooltele teada. See, kas meie lepinguga liituda, on iga eraraviasutuse otsus.