Rein Rannap: lausa asendamatu roll Rujas oli Tiidul lepitaja ja tasakaalustajana

„Olin Tiidu peale kade – ma pean silmas seda aega, kui koos muusikat tegime: sai ta ju nii sageli välismaal käia! Sest nõukaaja suletud piiride taga olid tippsportlased harukordsed erandid. Kuid Tiit ei rääkinud kunagi mitte midagi – meile toona nii ihaldusväärsest Läänest. Olles tagasihoidlik, teistest hooliv ja ennast alati tugevalt kontrolliv, ei tahtnud ta ilmselt mõjuda kiitlejana või hooplejana, ega ammugi mitte teistes kadedust tekitada.

Küll aga tõi ta piiri tagant kaasa pille ja helivõimenduse osi, kõlaritele kastid valmistas ta ise. Ruja sai tema suurepärastest meistrimeheoskustest kasu rohkemgi: nimelt ehitas ta ka üksi hiigelpika järelkäru. Vedasime sellega bändi kola, järelkäru oli Kalevi jahtklubi mikrobussi taga, roolis loomulikult Tiit ise. Samuti ehitas ta meie trummarile Jaan Karbile  terve trummikomplekti! Uskumatu, kui sellest täna mõelda! Millist leidlikkust pidid näitama üles nõukaaja inimesed, selmet poodi minna...