Peeter Olesk | Mis juhtub pärast Afganistani

Rääkis mees, kes läks Nõukogude armeesse aega teenima üksnes selle pärast, et tal tekkis kodukandis liiga palju pruute. Osa kõrgemate sõjaväelaste vastuseisust hoolimata olid Nõukogude dessantväed, erivägede valiküksused ja ideoloogilised diversandid üle Turkestani sõjaväeringkonna lõunapiiri koos väeosadega Kesk-Aasia sõjaväeringkonnast Afganistanis juba sees, ent mitte oopiumi ja safrani pärast, vaid kuna USA president oli 1979. aasta algul parandanud märgatavalt oma riigi suhteid Hiina Rahvavabariigiga.

Moskvas Venemaal kardeti ei vähemat kui Hiina surve ja läänevastase islami mõju laienemist Siberist Kesk-Ida suunas. Eestlasest kutsealune kuulis sellest kõigest alles väeosa rivistusel. Ta paisati tulejoonele ning Afganistani vastupanuliikumine võttis ta seal rajalt maha. Ta kuulati üle inglise keeles, öeldes talle umbes järgmiselt: kuna sinu mahalaskmine ei tasu vaeva, siis on sul valida, kas jääd meie hulka ning lähed pärast teenistust laia läände ja oled seal vaba mees, kuid ei näe enam kunagi oma sünnikodu ega vanemaid ega pruute, või pöörad otsa ringi, roomad Nõukogude poolele tagasi, luiskad midagi kokku oma vaprusest ning eluga pääsemisest ja elad jälle teispool raudset eesriiet.