PAGULASKONNA PAHAPOISS: kes oli Ilmar Laaban tegelikult, see jääbki igavesti saladuseks

„Ma olen suur segadus rongkäigus“ – nõnda on Ilmar Laaban end ühes oma sürrealistlikus luulepalas iseloomustanud. Tõepoolest, poeet tembutas nii sõnade kui ka maailmavaatega ning lõpuks ei saanud keegi aru, mida ta tegelikult mõtles. See ajas konservatiivsemal pagulaskonnal harja punaseks. „Laaban oli selline inimene, kellest arvati valesti…“ mõtiskleb keeleuurija Triinu Ojamaa. „Aga võib-olla ka ei arvatud valesti. See jääbki igavesti saladuseks.“

Ilmar Laaban on nähtus, kellest ei saanud lõpuni sotti tema sõbradki. Teda on valesti mõistetud, üldse mitte mõistetud, kuid ka imetletud ja hinnatud. Hoolimata sellest, et Laabani loomingupagas on ennemini õhuke kui paks, on tema sürrealistlik looming inspireerinud noori luuletajaid-kunstiinimesi nii 60ndtel, kui tema tekstid liikusid Eestis althõlma, kui ka praegu. Näiteks Andres Ehin on tunnistanud, et peab Laabanit Artur Alliksaare kõrval enda olulisimaks õpetajaks.