„Eesti ja Vene rahva vahel on olnud palju tobeduse momente — olgu nad unustatud!“

Narva uus raudteesild on meie ajaloos oluline mitmel põhjusel. Nimelt oli see Eestis viimane terasest tehtud sild, edaspidi ehitati need raudbetoonist. Samuti oli see esimene suurehitis Eesti vabariigis, mis tehti valmis siinsete jõududega. Raudkonstruktsiooni ehitas aga kohalik Inglise-Balti tehas. Ehitustööde juhataja oli üks tolle aja tuntumaid tehnikateadlasi, professor Ottomar Maddison. Narva raudteesilla järgi on nime saanud Raudsilla tänav.

Kui jätta vaatluse alt välja Rootsi ja Põhjasõja ajal Narva jõele ehitatud ajutised ning püsivamad sillad ja siirduda kohe 19. sajandisse, oli Narvas pikka aega kaks suuremat silda: raudtee- ja maantee oma. Aastatel 1822–1829 ehitatud maanteesild oli üks tähelepanuväärsemaid Eestis. Puusild, nagu seda nimetati, on hea näite selle kohta, et puit võib sillaehitusmaterjalina rasketeski tingimustes väga kaua teenida. Kuid samas arutati juba 1930. aastatel selle asemele uue moodsa raudbetoonsilla ehitamist. See jäi siiski erinevatel põhjustel vaid kavatsuseks ja vana hea Puusild püsis üle 100 aasta – märksa kauem, kui nii mõnigi pärast sõda ehitatud teras- ja raudbetoonsild.