Ene Pajula | Jüri, oled sa mees või kelgunöör?

Mammi juhtus lugema Soome poliitiku ja majandustegelase Esko Aho mälestusraamatut „Mustade luikede aasta“ (Postimehe Kirjastus OÜ, 2022; ausalt öeldes igatses pisut keelelise külje järele, aga see selleks). Aho oli Soome peaminister aastail 1991–1995, mis näib olevat üks karmimaid aegu Soomes viimase poolsajandi kestel. Raamat keskendub 1991. aastale, mis on siinpool lahte väga huvitav lugemine. Toda aastat nimetab autor mustade luikede aastaks, sest arvati ju väga kaua aega, et musta värvi luiki pole olemas. Esimest on kirjeldatud alles 1697. aastal Austraalias.

Liibanoni filosoof Nassim Taleb on 2007. aastal käinud välja teooria, et mustad luiged tähendavad kolme asja: ilmuvad ootamatult ja lõhuvad valitsevaid arusaamu; nende mõju on massiivne; tagantjärele suudetakse nende ilmumisele anda asjakohane selgitus. Ajaloos on palju sellekohaseid näiteid, viimane neist on koroonapandeemia puhkemine. Kõigile neile tingimustele vastab ka 1991. aasta, kui Nõukogude Liit lagunes, Soomes kukkus ära idakaubandus, pangad läksid koos inimeste hoiustega põhja ning töötus kasvas taevani. Soomes oli selle asja nimi lama.