SÕJAKOLEDUSED TULID LASTEGA KAASA: „Nad näevad halbu unenägusid, kuulevad unes hääli. Ärkavad, on hirmunud, nutavad.“

Liina Hallik, 10. juuni 2022

„Laste hing on valu täis – isa jäi koju, sõbrad jäid koju, sotsiaalne elu lakkas. Paljudel pole isaga enam kontaktigi. Helistada ei saa. Mõned isad ka ei taha enda elust Ukrainas rääkida, vaikivad, hoiavad eemale. Mitmete sõpradega ei saa enam üldse ühendust. See on lastele väga raske. Kõik ei suuda oma muredest ka rääkida,“ ütleb psühholoog, kes sel suvel Ukraina laste laagris nõustajatööd teeb.

„Ärevus viimaste kuude sündmustest – põgenemine kodust, kohanemine võõral maal, teadmatus tuleviku ees, igatsus kojujäänute järele – seda kõike on laste jaoks emotsionaalselt väga palju,“ räägib Eesti Punase Risti peasekretär Arvi Perv. „Lõõgastumine sellise pinge foonil ei ole lihtne, kuid teeme oma parima, et kõik saaksid tarvilikku tuge.“

Edasi lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?