Heimar Lenk | Eestlaste jõhker omandireform 

13. juunil möödus 31 aastat ülekohtuse omandireformi algusest. Hiljem tehti omandireformi seadusse (ORAS) saajate ringi laiendamiseks üle neljakümne paranduse ja tagastamisele läks viimane kui puukuur ja lagunenud kanala.  

Äsja ilmunud rahandusministeeriumi koostatud raamatus „Omandireform Eestis” selgub tõsiasi, et Maarjamaa  omandireform oli teiste  endiste sotsialismimaadega võrreldes kõige räigem ja majades elanud üürnike suhtes  kõige ebaõiglasem. Näiteks Praha kesklinnast läks tagastamisele  70% elamispinnast, aga kulges see protsess rahulikult ja konfliktid omanike ning üürnike vahel olid pigem erandiks kui reegliks. 

Eesti omandireformi aastaid meenutades võib tuua näiteid  sundüürnike korterite korstnajalgadesse topitud kaltsudest, et üürnikke välja suitsetada, ukselukkude vägivaldsest vahetamisest, joogivee torude lõhkumisest, üürnike moraalsest ahistamisest. Haruldased ei olnud verised kaklused omanike ning üürnike vahel. Hulk nõrgema närviga sundüürnikke sai infarkti või insuldi, mis nii mõnedki hauda viis.