Tõnis Lukas: „Me peame taastama oma riigi uhkuse, et siin kõneldakse eesti keeles. Ning tegema seda viisakalt ja rahulikult. Nii, et kõik saavad sellest aru.“

Kui Tõnis Lukas 1. septembril 35 aastat tagasi vastse ajalooõpetajana Rõngu jõudis, oli tal menu. „Läksin otse EÜE lõpetamiselt, mis kestis nädal aega,“ muheleb ta. „Sõitsin öösel rongiga Tallinnast Tartusse ja hommikul esimese bussiga Rõngu. Ma polnud enne Rõngus käinud, ent koolimaja leidsin üles. Aktuse eel näidati ühele lastesummale, et see on teie klassijuhataja, siis nad ümbritsesid mind kilgete ja metsiku rõõmuga. See emotsioon on siiamaani meeles.“

Võta nüüd tagantjärele kinni, kas kilkeid ja rõõmu tekitas tõik, et tuli noor õpetaja või et tuli noor meesõpetaja. Või mõlemat korraga. „Võib-olla oli asi ikkagi selles, et uus, ikkagi teistmoodi,“ pakub praegune haridusminister. „Kas seal mängis vanus või sugu oma osa, ma ei tea. Arvan, et sugu tähtsustatakse üle. Noor naisõpetaja või üldse uus õpetaja oleks kindlasti ka tähelepanu leidnud.“