Hasso Uuetoa | Kirveteraga naela ei löö ehk esmatasandi arstiabi päästmiseks on tarvis uusi ideid ja inimesi
Kuigi suurte kriiside valguses kipub meil tähelepanu jaguma peamiselt kas hullunud idanaabri agressioonile, Narva tankile või heal juhul paar aastat tagasi alguse saanud pandeemiale, ootab endiselt lahendust esmatasandi arstiabi järjekindel hääbumine, mida juba aastaid ohates ignoreeritud on.
Probleemidele juhtis juba 2016. aastal tähelepanu terviseametis osakonnajuhatajana töötanud Pille Saar, kelle magistritöö nägi juba toona ette tendentsi, et perearstide arv hakkab vähenema ja ajutiste asendajate* arv suurenema. 2020. aastal andis esmatasandi arstiabi tervisele üsna mureliku hinnangu ka riigikontroll, tõdedes muuhulgas, et „lähiaastatel kasvab nimistutest loobuda soovijate arv veelgi ja ühtlasi suureneb vajadus uute perearstide järele. Peapõhjuseks on perearstide kõrge keskmine vanus ja nende pensionile siirdumine, mis on kõige sagedasem nimistust loobumise põhjus (enam kui 50 protsendil juhtudest) olnud juba aastast 2013.“ Riigikontroll tõdeb mõrult, et ajutine asendusarst on muutunud perearstiabis üha püsivamaks lahenduseks.