Urmas Hännile | Posin ennast üles et raha põle
Urmas Hännile, pensionärist koolmeister, 29. oktoober 2022
Mõnelegi eesti kirjandusklassikast pidajale meenub muu seas ehk ka lõik Oskar Lutsu „Kevadest“, kus Toots oli riputanud internaaditoa lakke oma palitu, saapad ja mütsi ning kinnitanud sedasi saadud mehikese rinnale tähekese: „palun minu surmas mitte ketagi südistada. Posin ennast üles et raha põle.“
Midagi taolist võis toona täiesti juhtuda tegelikus eluski, sest tsaariaeg oli üle korraks rahvusliku ärkamise päikese lootusrikastes kiirtes kümmelnud Eestimaa laotanud kõike pärssiva venestamisteki, nii et usk taevasse tõusvast lootuse loidust kippus kaduma või oligi seda juba teinud.