OTSE JA AUSALT: Lavly Perling keerulisest lapsepõlvest ning prokuröritööst: „Mulle on saadetud matusekaart kalladega.“

Endine peaprokurör, nüüd Parempoolsete esinaisena riigikokku pürgiv Lavly Perling räägib esimest korda avameelselt oma keerulisest lapsepõlvest. Vanemateta sirgunud Lavly läks juba kuuesena esimest korda tööle. „Kolmeteistkümne aastasena sain palgatööle. Noorena häbenesin oma koristaja ja sanitari ameteid. Täna tean, et eks see kõik on mind voolinud.“ Kakskümmend aastat prokuratuuris töötanud Lavly Perlingu elu on kui seiklusfilm, mille osaks ka tapmisähvardused.

„Jah, võib öelda, et ma olen elanud ja kogenud,“ ütleb Perling. Elu ei ole teda hellitanud, vaid maast madalast õpetanud tööd rügama ja enda eest väljas olema. Õiguse ja õigluse eest on ta alati tahtnud väljas olla ning olnud nõudlik nii iseenda kui teiste suhtes. Avameelses intervjuus vaatab ta tagasi lapsepõlvele, mil sirgus ema ja isata lihttöid tehes ning avab hetki prokuröritöös, mis tõi kaasa ka tapmisähvardusi. Lavly nendib, et elus on vahest suuremat rolli mänginud mehed, kuigi hästi on ta end tundud võrdselt nii naiste- kui meeste seltskonnas. „Minu suurimaks eeskujuks on olnud mu vanaisa, kuid minu parimaks sõbraks on abikaasa Martin Perling,“ sõnab Lavly.