KUST SAADA PÕLLURAMMU? Noorperemees: „Süda tilgub verd, kui söötis põllult viiakse muld kuskile karjääri täiteks.“

Eesti põllumeeste niigi raske elu on Ukraina sõjaga saanud järgmise hoobi. Venemaalt enam väetist ei osteta ning alternatiivid on kas kallid või napid. Harjumaa talurahvas näeb päästerõngast selles, et söötis põldudele maju ehitades tuleks ülejäävat mulda kasutada kui põllurammu, mitte visata prügimäele. „Põllumees otsib seda väärtusliku mulda väga taga,“ ütleb Priit Põldmäe, kes ideed veab.

Harjumaa munitsipaalpoliitik Priit Põldmäe teab, mis tuuled põllumajanduses puhuvad. Igapäevatöö kõrval aitab ta nõu ja jõuga isatalu pererahvast. Selle tegemistele pani ta koos isaga aluse 30 aastat tagasi. Praegu otsib Priit alternatiivset lahendust teraviljapõldude rammutamiseks, sest Ukraina sõja tõttu on läinud kallimaks paljud vajalikud sisendid, sh väetis.

„Küsimus on hinnas,“ selgitab Põldmäe, mis seis on väetistega. „Otsime alternatiive, et meil endal midagi kätte jääks ja asi ära tasuks.“ Üks lahendus oleks kasutada sõnnikut. Ent Põldmäe on saanud sõnnikutootjatelt tagasisidet, et ka seda napib. Lisaks kaasneks sõnnikuga teatud keskkonnarisk. „Me kõik mäletame, kuidas sõnniku kasutamisega läks üks jõgi täitsa pekki ,“ ütleb Põldmäe. „Kui seda aga õigesti kasutada, siis ei juhtu midagi.“