Juhtkiri | Kuidas supsutada joobareid?

Porto Franco kohtuasjal lahtirulluvaid lugusid võiks vaadata mõnusa koomuskina, kui tegu poleks siiski kohtuliku aruteluga, mille käigus lahatakse hiljutise peaministripartei segaseid rahaasju. Samuti võiks öelda, et meedial on nii Porto Franco kui Mailis Repsi kohtuprotsesside kajastamisega kasud sees, kuna iga istung pakub midagi uut, olgu selleks siis kohtusaalis kildude viskamine, asjaosaliste äkiline mälukaotus või uurimise käigus vaheltvõetud kõnedes ja kirjavahetuses üksteise tagarääkimine.

Jõulueelsel ajal on ju tore lugeda, kuidas kohtu all olev Hillar Teder Keskerakonna rahalunimise peale vastab nagu lapsega rääkides: päkapikk pakib, piparkoogid on alles ahjus. Kuid vaevalt sellelgi juhul Jaanus Karilaid jõuluvanalt piparkooki tahtis, kui meenutada, kuidas ühe varasemal juhul sidrun tähendas hoopis miljonit.

Keskerakonna puhul ei saa ka öelda, et neist kahju oleks, sest tegu pole selle partei puhul sugugi esimese kohtuasjaga ning aega meeleparanduse teele asuda on olnud piisavalt. Võlad ja rahanappus ei saa olla õigustuseks sogases vees kala püüdmiseks, eriti teades, et erakonna varasema käitumise tõttu on nende tegemised organite teravdatud luubi all ka edaspidi. Keskkriminaalerakonnaks hüüdmine pole tekkinud ju tühjalt kohalt. Õigussüsteemile vastandumine ning ohvrirolli valimine ei suurenda ühiskonna kaastunnet ega saa olla ka teeks senise minevikuga hüvasti jätmisel.