Kuningapojast kuningaks nagu muinasjutus ehk Kuidas kadunud Kirill Teiteri poeg troonile sai

„Torgu kuningriigi loosung on „Miks mitte!“. See iseloomustab kogu kuningriigi asja väga hästi,“ arutleb Torgu uus kuningas Kristian I, eelmise valitseja Kirill I poeg. „Paljudel inimestel ajab see juhtme kokku, nad ei saa aru, kas see kuningriik on nüüd tõsine asi või on ta nali. Aga mulle see just meeldibki, et ei ole ühte õiget vastust. Ta on mõlemat.“

30 aastat tagasi, kui taas sündinud Eesti vabariigi ülemnõukogu 30. juuli 1992 seadlusega riigi uue haldusjaotuse paika pani, unustati üks väike vald kõige kaugemas Maarjamaa nurgas Sõrve sääre tipus ära. Kas oli see kellegi kogemata või meelega tehtud apsakas, seda ei tea, aga Torgut toona administratiivreformijärgse Eesti vabariigi haldusterritooriumi osana mainitud ei olnud. Ligi pool tuhat ära unustatud sõrulast kaotasid oma põhiseaduslikud õigused elu korraldamiseks kohaliku omavalitsuse kaudu ja isegi võimaluse valimistel osaleda.

Torgu rahvas leidis, et nõnda ei saa ju olla, ja otsustati, et kui Eesti vabariik neid ei taha, siis nad kuulutavad välja oma kuningriigi. Aga kui on kuningriik, siis on ju ka kuningat vaja.