Toomas Alatalu | Riik napilt poolele Eestile?!

Toomas Alatalu, vaatleja, 28. detsember 2022

Kuulmise-lugemise hetkel võttis teave, et Eestis on valimiskomisjon 20 aastat rahumeeli välja hõiganud kõrgema valimisosaluse näitamaks rahva poliitilist aktiivsust tegelikkusest suuremana (vt Õhtuleht, 3. detsember), ikka parajalt tummaks. Ehk siis – meie ka! Tuletati meelde, et 2019. aasta Riigikogu valimisteks registreeriti 982 375 isikut, võimalike osalejatena läks kirja hoopiski 887 420 isikut, tänu millele valimisaktiivsuseks sai 63,7% tõenäose 57,5% asemel. Vahe tuli sellest, et välismaal alaliselt elanutest – 87 721 – võeti arvesse vaid valimistel osalenud 6 454 kodanikku. Et siis lisada - nii olla toimitud varemgi riigi prestiiži huvides ja näete – valimisaktiivsus tasapisi kasvab!

Pilguheit viimase kolme riigikogu valimiste ametlikule aktiivsusele – 63,53% (2011), 64,23% (2015) ja 63,67% – põrmustab selle viimase heietuse. Riigikogu valiti ju 1992. aastal 67,85% ja 1995. aastal 69,06%-lise aktiivsusega ning siis tuli suur kukkumine 57,43% peale (1999), mida leevendas populistlike parteide esilekerkimine ja häältesaak 2003. aastal – 58,29%. Kui nüüd lähtuda eelpool tõdetud 20 aastast ja teades populismi tsüklite iga Ida-Euroopas, võib eeldada, et Eestis võtabki valimistest osa 57–58% ja mitte 63-64% valijatest ning see on ikka suur erinevus.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
Proovi Digilehte
1 €/kuu
Oled juba lugeja?