Juhtkiri | Estonia huku uurimise mängimine

Eesti ohutusjuurdluse keskuse senise juhi Rene Arikase tagasiastumine tundub igati õige samm olukorras, kus keskus ja ministeerium on jõudnud teineteise vastu süüdistuste pildumiseni. Kuna kaks kõva kivi head jahu ei jahvata, siis tuleb nõrgemal poolel ehk Arikasel riigi ees taanduda.

Samas tuleb ka küsida, millised olid üleüldse riigi ootused Estonia huku uurimisega tegelnud Arikase ja tema meeskonna tööle. Arvestades seda, et ta oligi sisuliselt kogu meeskond, siis ei saanudki Estonia uppumise uuesti uurimine peale varasema ametliku raporti olla eriti tõsiseltvõetav. Küsimus pole Arikase pädevuses, sest olgu spetsialist kuitahes hea, ei suuda üks inimene hallata kogu laevahukutemaatikat – seda alates laeva käitumisest tormisel merel, tema konstruktsiooni ja kasutatud materjali nüanssidest ning lõpetades aluse nihkumisega ebatasasel merepõhjal. Uue uurimise alustamine andis justkui signaali, et senises ametlikus raportis ei pruugi sisalduda kogu tõde. Põnevust on suurendanud ka Rootsi, mööndes tagantjärele, et Estoniat võidi kasutada mitmeteks sõjalisteks vedudeks.