SÕJAKOKKUVÕTE | Kara-Murza: ma ei palu sellelt kohtult midagi

Kara-Murzal oli selle kohta öelda järgmist: „Ma süüdistan ennast ainult ühes asjas. Mul ei õnnestunud piisavalt veenda oma kaasmaalasi ja poliitikuid demokraatlikes riikides ohus, mida praegune Kremli režiim Venemaale ja kogu maailmale kujutab. /…/ Oma viimastes avaldustes kohtule taotlevad süüdistatavad tavaliselt õigeksmõistmist. Isiku jaoks, kes pole toime pannud ühtegi kuritegu, oleks õigeksmõistmine ainus õiglane otsus. Aga ma ei palu sellelt kohtult midagi. Ma tean kohtuotsust. Teadsin seda aasta tagasi, kui nägin tahavaatepeeglist minu autole järele jooksmas mustas mundris ja mustades maskides inimesi. Selline on täna Venemaal rääkimise hind. Kuid ma tean ka, et tuleb päev, mil pimedus meie riigi kohal hajub. Kui musta hakatakse nimetama mustaks ja valget valgeks; kui ametlikul tasandil tunnistatakse, et kaks korda kaks on ikkagi neli; millal sõda nimetatakse sõjaks ja anastajat anastajaks; ja millal tunnistatakse kurjategijateks need, kes selle sõja sütitasid ja vallandasid, mitte neid, kes püüdsid seda peatada.“

Venemaal avas uksed järgmine lääne ettevõtte piraatversioon, seekord Swed House (tõlkes Rootsi Maja), mis matkib mööblipoodi IKEA. Tegemist on Valgevene firmaga ning esimene pood hakkas tegutsema Moskvas. Seda, kelle moodi püütakse olla, ei vaevuta kuigivõrd varjamagi. „Me pole IKEA – meie eesmärk on olla nagu IKEA, meil on oma brändid, oma kaubad. Jah, meil on ka IKEA tooteid,“ sõnas Swed House'i juht Mamedali Kasõmov. Ta osutab, et kuna keegi pole neil keelanud sõja tõttu turult lahkunud Rootsi mööblihiiu kaupa müüa, moodustab see kusagil 15–20% poes saadaval olevast kaubast. Ükski poekülastaja ei soovinud Swed House'i suundunud Reutersi ajakirjanikule oma perekonnanime anda, ent rahva arvamus oli kahetine. Mõnel oli hea meel, sest tundis IKEAst juba puudust, mõni aga leidis, et uues kaupluses on asjad liiga ligadi-logadi ja üksteise otsa kuhjatud.