Sisejulgeolekuga ühel pool? Politsei põhifunktsioon kipub aina enam vabatahtlike õlgadele

Abipolitseinikke võiks edaspidi veelgi laiemalt kasutada, leiab siseministeerium, mis saatis vastava seadusemuudatuse ettepanekud kooskõlastusringile. Samas haridusminister Kristina Kallas kahtleb, kas nad on ikka selleks valmis.

„Ülesannete olulisuse tõttu ei peaks politsei- ja piirivalveameti (PPA) põhifunktsioonide katmisel lootma abipolitseinike jt vabatahtlike suuremale kaasamisele,“ märgib haridusminister Kristina Kallas tagasisides. Ta juhib tähelepanu, et politsei ametialased ülesanded peavad olema täidetud ka olukorras, kus vabatahtlikud ei saa või ei soovi või ei suuda oskuste puudumise tõttu abiks olla. Seetõttu ei toetagi Kallas abipolitseinike õiguste laienemist lastele, kes vajavad erilist kaitset, aga ka mitmete muude tegevuste puhul: ligipääs andmekogudele (eraelu puutumatus), sõidukite sundpeatamine (kõrge riskiga), joobe tuvastamine (karistusõiguslikud tagajärjed) ja valdusse sisenemine (kodu puutumatus).

Abipolitseiniku seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuses kirjutatakse, et praegu saab neid kaasata eelkõige, tõrjumaks ohtu avalikule korrale, kuid PPA tegeleb ka muuga. Abi oleks vaja näiteks piirivalves, merepäästes, dokumentide väljaandmisel, migratsioonijärelevalves, isikute kinnipidamisel ning tugitegevustes nagu koolitamine ja kommunikatsioon.