ERILINE AMET! Matusefotograaf Joanna Raudhein: minul on väga suur surmahirm

„Olen alati naljaga öelnud, et matuste juures meeldib mulle surnute vaikiv olek. See on seltskond, keda eelistan elavatele. Vaikus on sageli kõnekam kui sõnad ja seda sõnadeta kõnet võib kuulda ainult matustel,“ räägib matusefotograaf Joanna Raudhein (26). Matus on tema arvates ainus sündmus, kus näidatakse inimese vastu siirast ja südamlikku lugupidamist. Just see emotsionaalne ehedus paelubki teda oma töö juures enim.

Pildistamiskirega on Joanna nakatunud juba maast madalast. Matusefotograafiani on ta jõudnud aga ajapikku. Mõne aja eest ihaldas noor naine hoopis pulmafotograafi ametit ning läbis ka sellealase koolituse. Möödusid vaid mõned pulmapeod, kui noor naine mõistis, et pulmade jäädvustamine pole siiski päris tema tassike teed. Ta sõnab: „Ütlesin algul naljaga, et kui pulmad ei sobi, siis hakkan hoopis matuseid pildistama. Kui järele mõtlesin, siis mõistsin, et see polegi nii halb idee.“