TELEARVUSTUS | Kinoteatri „Õhtuse vööndi“ ainuke iva oligi ERRi trollimine? Kõik ju vihjas algusest peale vääramatult saabuvale katastroofile!
Klassikalise Eesti huumorisaate valem: keskealiste meeste sõpruskond saab kokku, jauratakse omavahel, mingisugused siseringi teemad, väga lõbus näikse neil ka olevat – ikka omavahel! – ja millegipärast filmib seda kõike telekaamera. Millegipärast paisatakse see kõik paljukannatanud televaatajale näkku, nagu riigimaksudest ja muudest hädadest veel vähe oleks. Kinoteater ja nende „Õhtune vöönd“ oli seda kõike ja pole ka, sest mingi huumorisaade see ju ei olnudki.
Tunnistan, et äärepealt poleks ma tolle „Õhtuse vööndi“ avaosa esimestest minutitest kaugemale jõudnud. Olin saate kohta juba kuulnud palju halba – igav nagu öö, nalja ei saa – , nii et muudkui lükkasin vaatamist ja arvustamist edasi. Algul ei saa ma üldse aru, kas saade juba käib – Henrik Kalmet ja Tõnis Niinemets jahuvad omavahel mingist Lasnamäe trammist. Jahuvad ja jahuvad. Jahuvad, jahuvad... jahuvad... oeh. Lõpuks kargab põrandal lösutanud Kait Kall kah püsti ja jahub ka natuke. Ega pikad sissejuhatused lühikesed ole, ütlesid juba vanad eestlased.Seejärel võtab kolmik istet stuudios. Jahumine jätkub – midagi lõppevast aastast, sest see saade nimelt olla 2023. aasta võlu ja valu kokkuvõte läbi huumoriprisma. Mis käis lõppeval aastal närvidele, küsitakse üksteiselt. Kall jahub mingist õnge otsast lipsanud linaskist, Niinemets inimestest, kes peavad end ülearu tähtsaks. Vahepeal itsitatakse, nagu oleks midagi vaimukat öeldud. Ainuke mõõdukalt huvipakkuv asi, sedagi tagantjärele tarkusest ehk reedese skandaali valguses – pidevalt puistatakse oma talumatu jahumise vahele obskuurseid vihjeid, et ERRile tahetakse mingit käru keerata.Teate, muide, mis mind närvi ajab? Mitte ainult lõppeval aastal, vaid üleüldse? Keskealine meeskoomik, kes arvab, et ta on naljakam, kui ta tegelikult on. Vot see on haigus, mis vajaks ravi!Hirmus igav säästu-tvAga kuna mulle arvustuse eest makstakse (küll vähe, aga siiski midagi ju makstakse – saab nalja näha, kas Õhtuleht teeb toimetusliku valiku ja tsenseerib selle koha?), tuleb paraku natuke veel edasi kannatada. (Ole mureta, Katrin. Õhtulehes tsensuuri pole. Jätsime sisse – toim.)