KELLEKS SAADA? „Noored pelgavad, et kord koolis õpitud ametialal peabki pensionieani töötama.“

Praegusel ajal on noortel seoses tulevikuga survet ja ebakindlust rohkem kui kunagi varem. Tihti eeldatakse, et nad peavad juba varakult teadma, milline karjäär neid pärast kooli lõpetamist ees ootab, kuid psühholoog Rita Rätsepp nendib, et neilt ei saa kindlat vastust oodata. „15aastane tahab tulevikus saada palju raha ja/või kuulsaks, need on täiesti eakohased soovid. Alles gümnaasiumi lõpus võivad tekkida realistlikumad plaanid,“ sõnab ta.

2018. PISA uuringust ilmnes, et Eesti õpilaste protsent, kes ei oska anda vastust oma võimaliku tulevase ameti kohta, on kolme aastaga tõusnud 15 protsendilt 21 protsendile. „Kõrgeid oskusi nõudvatel ametikohtadel töötamise eelduseks on sageli kõrghariduse olemasolu, kuid viiendik juhi või spetsialistina töötada soovivatest Eesti õpilastest ei plaani omandada kõrgharidust,“ ütleb haridus- ja noorteameti rahvusvaheliste uuringute juht Gunda Tire. Madala sotsiaalse taustaga õpilaste seas ei plaani ligi kolmandik kõrgete ametiootustega noortest kõrgkooli minna.