TÕNIS ERILAID | Miks rahandusminister tahtis oma pöidlajälje paberile lüüa ja väärtusenumbri juurde kirjutada

„Laupäeva (7. veebruari) 1920. aasta hommikupoole sõitis Tallinnast esimene postiaeroplaan Helsingi. Ta võttis umbes 10 puuda posti kaasa. Kuuldavasti on veel kaks teist aeroplaani kaasa sõitnud. See meie esimene õhupost on esialgu ainult postivalitsuse poolt korraldatud, kes proovikatseid teeb, kui kasulik niisugune posti vedamine tuleb. Postivalitsus mõtleks edaspidi õhuühendust ainult talveti tarvitada, kui jääolud laevaühendust takistavad. Selle esimese postireisi tegid meie sõjaväe lendurid,“ kirjutasid ajalehed 9. veebruaril. Postilendu oli vaja, et Soomest raha tuua. Uuel vabariigil oli sellega kitsas käes. Minister lubas pöidlajälje paberile lüüa ja väärtuse juurde kirjutada, kui muud üle ei jää.

Vabadussõda oli küll lõppenud, kuid 1920. aastal võimutses riigis ülikülm talv. Eesti oli välisilmast ära lõigatud. Soome laht oli läbini jääs, Lätti viiv raudtee aga sõja kestes purustatud. Ainsa võimalusena jäi siit saata ja tuua posti õhu teel. See ülesanne anti sõjaväele.