„Nii vinge lavavälimusega ja nii atraktiivset artisti ei olnud ühelgi bändil, nagu seda oli Veljo Vingissar Turistis.“

„Veljo Vingissar ehk Vink, nagu sõbrad teda hüüdsid, võis ju kõrvaltvaatajale jätta mulje kui mõneti stiilsest pungiliku elulaadiga boheemlasest, aga tegelikult, mida ka hilisem elu kinnitas, oli ta väga korrektne ning tore ja abivalmis semu,“ meenutab Hardi Volmer sõpra kunstiinstituudi päevilt ning bändikaaslast ansamblites Päratrust ja Turist. Kurb teade Vingissare surmast ilmus tema FB-lehele 7. jaanuaril.

„Mina astusin kunstiakadeemiasse 1975. aastal, kui 20aastane Veljo Vingissar oli juba litomeister graafika kateedris,“ mäletab lavastuskunstnik Kalju Kivi. „N. Liidus oli see väga peen amet. Nii et ta pidi seda väga hästi oskama. Mulle ei meenu, kuidas ta sinna sattus, aga igatahes ta seal juba oli. Esimest korda kohtusin Veljoga silmast silma korvpallitrennis, kus koos Raivo Järviga käisime. Samas trennis käisid ka mitmed arhitektuuritudengid, kellega ühe peo ajal tekkis mõte korraldada üks korralik kräu.“ Noormehed hakkasid ideid veeretama ja nii moodustuski kultuurikollektiiv ehk lihtsamalt öeldes ansambel Sülf, kuhu kuulusid Vingissar, Andres Tali, Raivo Järvi, Kalju Kivi ja Toomas Kivi.