„Kurat, pange see telefon kinni!“ Näitlejate suurimaks terroriks etenduse ajal on publiku helisevad ja vilkuvad ekraanid, ent pääsu pole kuskilt paista

„Kas kutsume Ojasoo?“ päris näitleja Indrek Taalmaa lahkelt, kui keset monolavastuse mängimist saalist nõudlikku telefonihelinat kuulis. Vastuseks kõlas aplaus. „Telefonid ikka helisevad,“ muheleb Taalmaa. „Suurtes tükkides ei saa etendust oma lausega katkestada, kuid oma monoetenduste ajal saan seda teha küll. Ehkki enne etendust öeldakse, et pange telefonid vaikseks, kipuvad inimesed seda unustama. Inimene on inimene, pole midagi teha.“

Fraas „Kas kutsume Ojasoo?!“ on päris värske, varem on Indrek Taalmaa kasutanud kõikvõimalikke muid lauseid, et tüütust telefonihelinast sõltumata etendusega edasi minna. Näiteks on ta jaganud telefoniomanikule soovitusi à la „Öelge, et mind ei ole!“ või „Ma praegu ei saa, olen hõivatud!“. „Aga olen ka etenduse katkestanud ning loengu pidanud,“ on näitlejal meeles. „Et kui te ei oska telefoni välja lülitada, siis pange vibra peale ja seejärel telefon endale istumise alla. Kui see siis helisema hakkab, saate veel parema elamuse! Viimasel ajal ütlen ka: „Panite äratuse, jah?““