„Veebruaris suri Jussu... ja Ema läks siis aasta lõpus.“ Kihnu Virve viimane eluaasta möödus leinas

Virve lapselapsed meenutavad aastat 2022: „Veebruaris suri Jussu…“ – „…ja Ema läks siis aasta lõpus.“ – „See oli loomaarmastus ja sõbraigatsus, mis ta hauda viis.“ – „Ema ikka arvas, et hoolitses hobuse eest halvasti.“

Kuus aastat tagasi, jaanuaris 2018 rääkis Kihnu Virve talle külla sõitnud lehemeestele: „See ongi, mis mu noorena hoiab – hobune! Vaata, kui mul loomi ei oleks, siis ma võib-olla ei viitsikski liikuda. Aga nii kaua, kuni ma tean, et nad mind ootavad – ma lähen! Eriti tore on minna hobuse juurde kevadel, kui on soe ja päike paistab. Tead, ta ootab karjamaal ja tuleb… noh, ma ei oska ütelda, ta on kohe nagu inimene, ajan taga jutu maha ja… Nii kaua, kui mul on võimalik teda pidada, nii kaua ma teda pean.“