FILMIARVUSTUS | Esilinastus Tammsaare ainetel vändatud mängufilm „Elu ja armastus“. Mida arvaks kogu kupatuse kohta rahvakirjanik ise?

Kui vastse mängufilmi „Elu ja armastus” esilinastus lõppes, tekkis kange tahtmine kontrollima minna, kas kirjaniku skulptuur on Tammsaare pargis veel alles või on too suurest jahmatusest jalad selga võtnud ja putku pannud. Sel lihtsal põhjusel, et tema 1934. aastal ilmunud romaanist pole ses linateoses suurt midagi järele jäänud.

Kui välja arvata peategelased ja peamine tegevusliin ehk maatüdruk Irma ja linnamees Rudolfi keerukas suhe, on mängufilm romaanist valgusaastate kaugusele lennanud. Nii et õppurid või tudengid, kes loodavad mõnel eksamil mängufilmist saadud teadmistega tõestada, et on romaaniga tutvunud, võiksid rahumeeli nii nõdrast mõttest loobuda. Need aga, kes peavad vajalikuks enne kinnominekut alusteosega tutvuda, võivad sellestki plaanist kohe loobuda. Sellest pole suurt abi. Ning nood usinad, kes meeldetuletuseks otsustavad üle vaadata 1985. aastal valminud telelavastuse „Rudolf ja Irma”, jätku see plaan teostamata. Sellelgi pole mingitki mõtet.