LENNART MERI 95 | Mart Soidro: teist samasugust ei saa me tõenäoliselt enam kunagi. Ma ei tea, mida ta ütleks meile praegu. Võime vaid aimata

29. märtsil saanuks taasiseseisvunud Eesti esimene president Lennart Meri 95aastaseks. Kummaline mõelda, et oleme pidanud juba 18 aastat hakkama saama ilma tema särava naeratuseta, ettearvamatu käitumiseta, aga eelkõige suure riigimeheta.

Mõneti sümboolne, et Lennart Meri lahkus meie seast just emakeelepäeva varahommikul – 14. märtsil 2006. „Tulevikus suudab igaüks meist meenutada, millal ta täpselt kuulis Meri surmast, mida ta siis tegi ja kus jälgis presidendi matuseid – kas tänaval rahva hulgas või kodus, televiisori vahendusel. See, et neid jälgitakse, on kindel,“ ennustas Andrus Kivirähk neli päeva hiljem Eesti Päevalehes. Nii ka läks.

Sel ajal alustas „Terevisioon“ oma hommikuprogrammi praegusest pool tundi varem (6.25) ja ka mina kuulsin sellest nukrast teatest poole seitsmestest uudistest. Kuigi Lennart Meri teatas veel neli kuud varem intervjuus Tiina Kaalepile ja Eesti Ekspressile, et kuuldused tema surmast on tugevasti liialdatud, olid lähemad kaasvõitlejad ja ka ajakirjandus selleks kurvaks sündmuseks aegsasti valmistunud. Mäletan, et Aktuaalse Kaamera ajakirjanikul Kadi Alatalul oli valmis põhjalik, aga mitte ülemäära tundeline videolõik Lennarti elust. Mäletate, seesama, kus suurmees viimases kaadris meile julgustavalt hüvastijätuks lehvitas?