VILLU KANGURI VAATLUSED | Ihnsa muhulase imemaitsvad seiklused Euroopas koos sovjeedikarastusega, mis lubab isegi kammiga peldikuuksi avada

Inimlik ahnus ei tundvat piire. Ja mina pole samuti siinkohal mingi erand. Niipea, kui avastasin, et mu kasutamata lennupunktid peagi aeguvad, otsustasin korraks Muhust kevadet nuusutama minna. Jõuludest märtsini polnud ju kodust kaugemale saanud, kui vaid paar korda Liiva poodi ja kaks korda oma kaassaarlastele luuletusi lugema.

Hakkasin kohe uurima, kuhu ma vaid lennujaamamaksude eest jõuaksin. Kujunes välja nii, et po gitlerovskim mestam. Aju aga raalis: Šveits on Münchenile nii lähedal! Niisiis käisin seal Schabzigeri juustu järel. Viimati sõin seda 58 aastat tagasi, isa ja ema Leningradist tõid. Olen sillas! Lapsepõlve maitse tuli tagasi. See ei kao kuhugi. Mingu või üle poole sajandi! Kolmel eri kujul. Maitsevõina, riivjuustuna ja juustuna. Sain, mida tahtsin. Täieliku nostalgialaksu.