ABBA „Waterloo“ 50: äpardustega pikitud lauluvõistlusel sündis suurim Eurovisioni-hitt

6. aprillil 1974 raputas Eurovisioni lauluvõistlust sensatsioonilistes hõbedastes säärsaabastes nelik, kes vallutas Inglismaal Brightonis lava ning pühkis oma nakatava poplauluga senised magusad ballaadid ja krapsakad šlaagrid unustusse. ABBA „Waterloo“ tõi Rootsile esimese Eurovisioni-võidu, tegi ansambli maailmakuulsaks ja on tänini kõigi aegade tuntuim eurolaul.

Selle unustamatu hetkega Inglise rannakuurordis kulmineerus enam kui aastapikkune protsess, mis, nagu triumfid tihti, oli alguse saanud lüüasaamisest. Kahest armastajapaarist koosnev ABBA ehk Björn & Benny, Agnetha & Frida, nagu neid toona tunti, olid juba 1973. aastal Eurovisionile püüelnud, kuid nende laul „Ring Ring“ jäi Rootsi eelvoorus kolmandaks, kirjutab portaal Abbasite. Ajaraisuks seda siiski nimetada ei saanud: „Ring Ring“ kujunes ansambli kodumaal megahitiks, andis nime samanimelisele debüütalbumile ning nelik müüs 1973. aastal rohkem plaate kui ükski teine Rootsi artist. Ainus häda oli ansambli pikk ja lohisev nimi. Uue nime leidmiseks korraldati lausa ajalehes konkurss, kuid mõistlikke pakkumisi ei tulnud – välja käidi näiteks Baba ning Sõbrad ja Naabrid. Parima lahenduse leidis hoopis ansambli mänedžer Stig Anderson (1931–1997), kes muusikute eesnime esitähed ABBAks kombineeris.