Millal peab kirikus püsti tõusma ja millal tohib istuda?

Kuidas on kujunenud jumalateenistuste tavad, planeeritud kirikuhoone ja mismoodi on kombeks kiriklikel talitustel käituda?

Kristlaseks olemise juurde on juba algkristlikust ajast kuulunud oma Jumala teenimine ja ülistamine jumalateenistusel ehk liturgial. Kreekakeelne sõna liturgia tähistas Rooma riigis avalikku teenistust, mis võis puudutada nii ühiskondlikku pidupäeva kui ka kultuslikku jumalateenistust.

Õigeusu kirik nimetab jumalateenistust praeguseni liturgiaks. Roomakatoliku ja protestantlikud kirikud kasutavad mõistet missa. See tuleb ladinakeelsest verbist mittere (saatma, minema) ja on seotud Rooma kiriku liturgia lõpulausega „Ite, missa est” („Minge Jumala rahus“). Protestantlikus traditsioonis on juurdunud ka eestikeelne mõiste jumalateenistus või lihtsalt teenistus. Vabakogudused peavad ka palve- ja ülistusteenistusi.