VÕLAAUK, MILLEST VÄLJA EI RONI? „Oleme teinud juba pikemat aega midagi väga kapitaalselt valesti.“

Valitsemissektori võlakoormuse väike osa SKTst oli pikka aega Eesti uhkus, sest võlg on teadagi võõra oma. Eelmise aasta kolmandas kvartalis oli Lätil võlgu üle 37 protsendi, Leedul üle 41 ja Eestil umbes 18 protsenti SKTst. Praegu on meie võlg statistikaameti andmeil juba ligi 20 protsenti ja prognoosid näitavad pidurdamatut kasvu.

Majandusekspert Raivo Vare sõnul on ainuüksi tänavuse aasta eelarve kasvanud üle miljardi euro, ent kuhu see raha läks? „[Koalitsioonipoliitikutelt] kuuled kohe vastuseks, et riigikaitsesse, aga see on pullisitt! Isegi 20 protsenti sellest pole läinud riigikaitsesse – kus on ülejäänud neli viiendikku?“ küsib Vare. „Oleme teinud juba pikemat aega midagi väga kapitaalselt valesti, kui kulud kasvavad ohjeldamatult sõltumata majandusolukorrast ning seda pole võimalik piirata.“

2020. aastal oli Eesti rahaline seis võrreldes tänasega vägagi roosiline, ent valitsus oli juba džinni pudelist välja lasknud. Eesti Panga endine president Ardo Hansson hoiatas toona Õhtulehele antud intervjuus, et terve Eesti on oma võlakoormuse kasvatamisega kiirteel Vahemere äärde. „Praegu valitseb minu arvates natuke selline „pärast mind tulgu või veeuputus“ tüüpi mentaliteet,“ rääkis Hansson. „Ei mõelda eriti sellele, mida peab valitsus tegema 2024. või 2025. aastal. Kõik keerulisse olukorda sattunud riigid on kunagi teinud oma esimesed valesammud.“ Hansson ennustas, kuidas valitsus kaevab 2021. aasta eelarvega võlaaugu nii sügavaks, et sellest enam välja ei roni.