TELEARVUSTUS | EFTAdel parimaks teleseriaaliks valitud „Papsid“ on kui tasuta paariteraapia vaid nupuvajutuse kaugusel

Mul pole küll võimalust vaatajanumbritesse ega selle seriaali sihtgrupiuuringutesse sisse näha, kuid „Papsid“ on üle väga pika aja tõesti seriaal, millele mina, 40ndates kahe lapse ema, oma kiirest elutempost lisaks uudistele alati rõõmuga aega leian.

Naiste jaoks, kel laps või lapsed – hoolimata suhtestaatusest laste isa(de)ga – kohe kindlasti parimad huumoriminutid ja ülimalt nauditavad sisulised äratundmishetked, mida on põhimõtteliselt igas kaadris ja iga peategelasega, vabandust, marsielanikuga, nagu ma ise mehi „hellitavalt“ kutsuda tavatsen. See ei ole üldse mingi etteheide. Ausalt. Mõni naine lihtsalt oskab neist tegelastest rohkem rõõmu tunda kui teine ning mõned ei klapi nendega üldse. Sellegipoolest tasub seda meistriteost aga vaadata igaühel, sest „Papsid“ on nagu peegel, mis näitab sulle nii sind ennast kui sinu peresuhet ja lähedasi erinevate õpetlike ning eluliste tahkude alt väga muhedas formaadis.

Ma ise olen oma kaks last saanud ühe mehega ja temaga koos olnud pea 15 aastat. Hoolimata sellest, et ma kõiki stsenaariumisse kirjutatud suhteliine ning nendega kaasnevaid muresid ja rõõme isiklikult kogenud ei ole, olen otse loomulikult nendega kokku puutunud kaudselt: allikateks sõbrannad, filmid, kogemuslood meedias ja kõikvõimalikud kommuunid sotsiaalmeedias.