KES OLEKS JIM OLLINOVSKI 50AASTASENA? Mehis Heinsaar noorena hukkunud luuletajast: minu jaoks tundus ta geenius!
End praeguseks Eesti kirjandusklassikuks kirjutanud Mehis Heinsaar vaatas kursusekaaslasele Jim Ollinovskile (23.07.1974–23.04.1993) alt üles: „Tol ajal tundus ta geenius mu jaoks.“ Kirjanik ja laulja Lauri Sommer peab Ollinovskit enda põlvkonna kõige andekamaks poeediks.
„Paar korda istusime koos Humala õllerestoranis,“ räägib Mehis Heinsaar. „Ükskord tõstis Jim lauale pataka luuletusi, neid võis olla seal saja ringis. Sirvis ja korrastas neid, samal ajal õlut juues ja meiega juttu ajades. Vaatasin teda ühtaegu suure imetluse ja kadedusega. Tundega, et inimene on minust aasta noorem, aga kümme korda targem ja andekam ja elus juba nii palju kirjutada jõudnud. Olin siis oma kirjutamise teed alles otsimas ning tundsin end ta kõrval rumala ja lootusetult ajast maha jäänuna. Tema luuletused olid ju ühtaegu lüürilised ja väga modernsed, vähemasti 90ndate alguse kontekstis. Ja siis äkki see lahkumise pauk... Mäletan, et meie kursus oli kuidagi šokis ja nõutu. Me justkui ei tahtnud uskuda, et nii noor inimene võib äkki lakata olemast. See lihtsalt ei mahtunud pähe, tundus võimatu.“
Kirjanik ja muusik Lauri Sommer peab Ollinovskit praegugi enda põlvkonna kõige andekamaks luuletajaks: „Oma vanuse kohta väga laia humanitaarse aluspõhjaga ja teistest varaküpsem. Ilmselt oleks ta tegevus laienenud ka proosa ja tõlkimise peale, jätkunud kunsti ja muusika vallas või mujalgi, sest loova tegevuse võimalused on ju avardunud. Oleks on muidugi väga paha poiss ja sellised spekulatsioonid ei meeldi mulle.“