NAISLIIT EMADEPÄEVAL: peame mõtlema arvukatele üksikemadele, kes käivad aastaid kohut, et lapsele õiglane elatis välja võidelda

Eesti Naisliit on oma rohkem kui 100aastase tegutsemise jooksul tõstatanud ja vedanud paljusid olulisi teemasid alates naiste valimisõigusest, haridusest ja õigusest ise oma elu puudutavaid otsuseid teha kuni emadepäeva riiklikuks pühaks saamise ning aasta ema ja isa valimiseni.

Laulva revolutsiooniga said alguse koos Eesti meestelaulu seltsiga Estonia kontserdisaalis korraldatud emadepäeva kontserdid, mida kanti alati täpselt kell 12 üle Eesti Televisioonis. Emadepäeva kontserdist sai traditsioon, seda oodati ja vaadati koos perega. Ja siis, 1998. aastal, pärast 10aastast ettevalmistust tähistasime emadepäeva lippude heiskamisega ja esimest korda kuulutas Eesti Naisliit koos president Lennart Meriga välja Eesti aasta ema, kelleks sai ajalooprofessor Sirje Kivimäe. Aasta emade ja isade hulgas on olnud tervele Eestile tuntud ja armastatud inimesi, aga ka neid, keda teavad vaid väiksed kogukonnad või oma pere.

Ja nii oleme seda traditsiooni vedanud ja hoidnud tervelt 25 aastat, ikka koos presidendi ning Eesti meeste- ja naistelaulu seltsidega. Aasta ema ja aasta isa tiitli väljaandmisega oli meil soov rääkida lugusid Eestis elavatest imelistest emadest-isadest, kes on eeskujuks oma lastele ja lastelastele, aga ka ühiskonnale laiemalt, ning tunnustada vanemate hoolt, armastust ja eeskuju oma laste kasvatamisel, iga ema ja isa olulisust nende laste elus. Esimesel tiitli väljaandmise kontsertaktusel ütles president Meri oma kõnes: „Tugev ja turvaline kodu ei sünni iseenesest, nagu ei sündinud iseenesest ka Eesti Vabariik. Tugeva kodu ja tugeva riigi sünnitab tahe ja tegu. Pere ja kodu on Eesti alusmüür, meie armastuse ja meie julgeoleku vundament“.