ARVUSTUS | Olavi Pihlamägi: kas sellist Eurovisioni me tahtsimegi?

Nii võib küsida peaaegu igaüks, kes eelmise nädala Malmö lainetel viskles. Just nimelt viskles, sest mingi närvilisus ja ebaselgus oli kogu aeg muusikalahingute rindeteadetes. Ma arvan, et ühe väga vale otsuse tegi EBU (Euroopa Ringhäälingute Liit) kohe võistluse algetapis, kui lubati võistlema verist sõda pidav juudiriik. Ma ei hakka arutama, kas see on kaitsesõda või midagi muud, kuid sõda on sõda! Miski poleks olnud loogilisem, kui oleks otsustatud – enne rahu ja siis laulud.

Teine väga vale otsus tehti – muide, Eurovisioni ajaloos esmakordselt – Hollandi esineja Joost Kleini diskvalifitseerimisega finaali eel. Kas Europapast laulev artist, kes väidetavalt ärritunult tõukas lavalt green room’i minnes pealetükkivat naisoperaatorit, vääris sellist karistust? Kallid õigusemõistjad, kes te ilmselt ise pole suurürituse närvipinges ei laval ega lava taga olnud, arvestage selle sündmuse peategelas(t)e ehk artisti(de) psüühilist seisundit, kus üks vale liigutus võib vallandada tormi.