JUHTKIRI | Vaktsiinivastasus ähvardab Eestit raskete haigustega

Eesti terviseamet ja arstid on mures. Varem isegi maailma terviseorganisatsiooni (WHO) soovitustest kõrgem olnud vaktsineerimise protsent on vabalanguses. Kui kümme aastat tagasi oli laste vaktsineerituse tase 95 protsenti ja 2021. aastal pisut alla selle, siis terviseameti 2023. aasta andmetel on hõlmatus olenevalt vaktsiinist 73–85 protsenti.

Haigused, mida pole nähtud aastakümneid, on pistnud pea koopast välja ja valmis ründama. Just lapsi. Milles on siis asi? Miks ei ole lapsevanemad valmis oma võsukesi vaktsineerima sandistavate haiguste vastu? Näib, et ühest otsast on tegu mõttega: „Mida ma ei näe, seda pole olemas.“ Näiteks haiguste puhul nagu läkaköha, difteeria, teetanus ja lastehalvatus pole just palju neid, kes nende haiguste kulgu oma eluajal näinud.

Arstid teavad rääkida, et neis peredes, kus on koledaid haigusi nähtud ja sellest räägitud, on vaktsineerimine ilmselge. Aga nii, nagu vanavanemad võtavad hauda kaasa pere lemmikõunakoogi retsepti, võib nendega koos kaduda ka teadmine, mida on kogetud oma kodukülas. „Keegi pole neid haigusi näinud ja need pole ka jutud, mida vanaemad räägiksid sünnipäevalauas,“ räägib Õhtulehele perearst Piret Rospu.