Eesti sõdur ei jõua sõdida: „Kui öelda, et tuleb sedasi joosta, siis hakkab vingumine.“

Koolilõpetajate järgmine elusamm viib neid ajateenistusse. Kaitseväe juhataja kindral Martin Herem näeb, et kehaline võimekuse testi läbimine võiks olla gümnaasiumis üks õpitulem.

Varem on kaitseväe juhataja kindral Martin Herem väljendanud rahulolu ajateenijate osas, kes on tema käsutuses. „Praegu ei tule teenima põdurad noormehed. Muidugi, mina olin omal ajal, 20 aastat tagasi, palju kõvem mees. Aga need, kes on praegu minust kõvasti nõrgemad, nendest on võimalik 8 või 11 kuu jooksul vormida rahuldavaid, kui mitte öelda suurepäraseid sõdureid,“ rääkis Herem 2021. aastal, kui küsimuse all olid koroonaviiruse mõju tulevaste ajateenijatele.

Nüüd, 2024. aasta mai keskpaigas aga on Herem läkitanud haridusminister Kristina Kallasele kirja, et kaitseväel on mure tulevaste sõdurite kehalise võimekuse pärast. „Ukraina sõja õpituvastused kinnitavad, et hea füüsiline vorm on eluliselt oluline. Tegevuste, nagu kaevikute puhastamine lahingvarustusega, täisvarustuses ümberpaiknemine ja rasketes maastikutingimustes, sh lumes, mudas ja liivas, manöövrite korraldamiseks on vaja väga head füüsilist vormi,“ kirjutas Herem. „Ajateenistuse eesmärk on välja õpetada Eesti kaitseks vajalikke reservüksusi, kes jääksid rasketes lahingu tingimustes töövõimelisteks. Selleks, et üksused oleksid füüsiliselt lahinguvõimelised, on kaitseväe eesmärk, et 90 protsenti ajateenijatest  täidaksid kehalise võimekuse miinimumnõuded.“