ARVUSTUS | Koorikontsert, mis räägib pärisasjadest – armastusest ja ATHst, Nõmme koertest ja väljamõeldud sõjast

+Koori kontserdiprojekt veenis, et koorimuusika ei pea olema süvamuusikaliselt keeruline ega pateetiliselt pühalik, vaid saab rääkida täitsa lihtsas keeles, mis kõnetab koorikaugetki. Eesti muusikaskeene tegijad Mihkel Rauast Leslie Da Bassini räägivad kõik hingelt ära, koorimuusika kaanonis.

Mul muusikaga väga kirglikku suhet ei ole. Aga ma olen alati valmis vaimustuma neist, kellel on. Mitte ainult side muusikaga, vaid üldse on kirg. Tartust pärit +Koor (endise nimega Rõõmusõõm) naudib laulmist ja ilmselgelt iseennast laulmas ka. See vist ongi harrastajatele igas valdkonnas omane. Mingi lust on alles, kõike ei võeta maailma tõsiselt ja see kokku on kuidagi sümpaatselt veenev. Seegi koor on ju punt inimesi, kes hommikul pudenevad Tartu erinevatesse (äri)majadesse asjalikud olema, aga vabadel hetkedel kogunevad tolmustesse saalidesse, et dirigent Liisa Rahusoo juhendamisel muusikat luua. Rahusoo, muide, defineerib oma koori kui pilli, instrumenti, mille panevad kõlama helilooja, dirigent ja lauljad, kellel peab olema julgust olla haavatav.

Ja kuigi +Koor saab loomulikult hakkama nii „Mesipuu“ kui „Kungla rahvaga“, siis sel kevadel otsustati natuke ekstrat peale keerata ja telliti uudisloomingut hoopis neilt Eesti muusikutelt, kelle jaoks koorimuusika žanrit senises praktikas napilt ette näidata pole. Mihkel Raud, Marten Kuningas, Iiris Vesik, Jaan Pehk, Madis Aesma, Maria Faust ja teised – kokku 12 uut teost.