JUHTKIRI | Kuidas langeb erakond: kui Eesti 200 nii asju ajab, pole vaenlasi vajagi

Res Publica oli aastaid tagasi Eesti üks suuremaid poliitilisi imesid – õhinapõhiselt kokku tulnud, saanud 2003. aasta riigikogu valimistel toona erakordsed 28 kohta… Ja siis sama kiiresti langenud. Juba aasta hiljem toimunud europarlamendi valimistel ei suutnudki nad läbi murda, nagu nende võitlusloosung oli lubanud. Eesti poliitmaastikul kinnistus aga uus sõna: projektierakond.

Vabaerakond, rohelised – neid iseloomustab üldjoontes sama: protestihäälte edukas üles noppimine ja siis hääbumine või paremal juhul sumbumine teistesse erakondadesse. Põhjus: oskamatus olla üle oma sisetülidest. Vilets kommunikatsioon nii erakonna sees kui ka väljas. Mandumine keeldudesse ja käskudesse, mis sisekisma eriti koledalt avalikkuse ette toob. Maakeeli öelduna: võim hakkab pähe.

Just sellises korinas tundub hetkel olema ka Eesti 200. Pikk plaan Eestile? Praegu tundub, et hea, kui järgmise riigikogu valimiseni vastu peab.