VALIMISTE TAGAJÄRJED: Keskerakond jookseb lõplikult laiali? Eesti 200 saab uue juhi?

Poliitikas on hääled kõige kõvem valuuta. Ja nii korrastavadki kõik valimised erakondasid – nüüd olen mina kunn! Euroopa Parlamendi valimised kujunevad samamoodi tõehetkeks nii mitmeski küsimuses.

Peaminister Kaja Kallas on jaganud oma tuleviku kohta erinevaid vastuseid. Ühel päeval ankurdab ta end Eesti peaministri ametisse kuni järgmiste riigikogu valimisteni. Praegu on ajad rasked, aga tulevik peaks paistma helge. Kallas tahab ka toredaid päevi näha. Teisel päeval vastab ta ajakirjanikele, et poliitikas võivad muutused toimuda igal päeval või tunnil. Nii jätab ta irvakile ukse, et ta võib lähitulevikus suunduda Euroopa Liidu struktuuridesse kõrgele ametikohale. Kallase minek või jäämine Eestisse on vähemalt osalt seotud eurovalimiste tulemusega: kas juhti ja tema valitud teed saadab edu või krahh, mis lubab teda kohvilauas süüdlasena kiruda? Sama põhimõte kehtib ka kogu Euroopa ulatuses. Kui näiteks edu saadab senist Euroopa Komisjoni presidenti Urusula von der Leyenit ning ta saab tagasi presidendiks, on soodsamad võimalused, et Eesti saab komisjoni volinikukoha, mis on Kallasele meelt mööda. Kui mitte, võib ametikõrgendust saada pikaaegne eurosaadik Urmas Paet.

Sarnasesse olukorda on end mänginud Keskerakonna esimees Mihhail Kõlvart. Varem elas Kõlvart ühes kindlas päevarütmis, kus ta alati põrmustas küsimused sellest, kas ta tahaks ise minna Brüsselisse poliitikat tegema. „Loodame, et tuleb üks mandaat ja see poleks soliidne, kui selle koha võtaks erakonna esimees olukorras, kus Eestis on palju tegemist,“ rääkis Kõlvart Õhtulehele 30. aprillil, kui luhtus tema juhitud opositsiooni rünnak kangutada Tallinna linnapea kohalt lahti Jevgeni Ossinovski. Juba toona viitasid Tallinna värsked võimupoliitikud, et Kõlvart on oma sihid seadnud Euroopasse, sest mida tal Eestis teha? Neid jutte sai siis pareerida just Kõlvarti enda sõnadega: ta ei ole minemas.