INTERVJUU | Kohtunik räigetest liiklusrikkumistest: kõigile on näha, et karistusõiguses on lünk sees. Aga keegi ei tee midagi

Tartu ringkonnakohtu kohtuniku Erkki Hirsniku arvates on liiklusrikkumiste puhul karistuse määramisel tasakaal paigast. „Vaadates sellise kihutamise ohtlikkust, kus kiirused küündivad linnas sees 150 või 200 kilomeetrini tunnis, ei tundu mulle kuidagi loogiline, et see on pelgalt väärteo korras karistatav. Meil on kuriteona karistatavad väga paljud teod, mis on sellest oluliselt vähemohtlikud.“

Te olete ühes arvamusloos öelnud välja, et teie hinnangul pole õige, et selliseid kihutamisi nagu sügisel Tartu südalinnas, menetletakse väärteo korras. Miks te nii arvate?

Karistussüsteem peaks olema üks loogiline tervik – kõige raskemad kuriteod saavad raskeima karistuse, kriminaalkuriteost eluaegse vangistuseni välja, ja sealt riburada pidi alla on kergemate tegude eest kergemad karistused. Kuni lõpuks jõuame selle lävendini, kus tegu on nii kerge, et pole enam üldse karistatav. Ehk karistuse astmed tulenevad teo ohtlikkusest ja kuskilt jookseb seega väär- ja kuriteo piir ning kuskilt rahalise karistuse ja vangistuse piir.