VALIMISTE VÕITJAD JA KAOTAJAD: peaministripartei põrus, aasta suunamudija Jüri Ratas lendab Brüsseli
Euroopa Parlamendi valimistulemustega jäävad rahule sisuliselt kõik poliitjõud, eriti Isamaa, kes valimised üldkokkuvõttes võitis. Urinat võib kostuda Reformierakonnast, kust kaotati mandaat, ning Eesti 200st, kus joosti ilmselgelt lati alt läbi.
Valimiskampaanias sai üheks jälgitavamaks küsimuseks, kas Keskerakond saab üldse mandaadi? Ja kui saab, kas Euroopa Parlamenti läheb nimekirja esinumber, esimees ja partei kõige populaarsem kandidaat Mihhail Kõlvart? Kõlvart tegi oma ära. Keskerakonna esimees kogus 27 039 häält, mis andis talle mandaadi. Nimekirja ankrumees Jana Toom, kes on viimased kümme aastat esindanud parteid Euroopas, kogus 13 908 häält. Nüüd peab Toom ootama, mida Kõlvart otsustab: kas ta loobub mandaadist, nagu varem öelnud, või tahab seda ikka jagada, nagu on Kõlvart hakanud hiljuti rääkima. Mandaadi jagamine tähendab, et Kõlvart peaks minema esimesena Brüsseli ning mingil ajahetkel loobuma mandaadist Toomi kasuks.
Valimistulemused olid väga tähtsad ka peaministriparteile. Viis aastat tagasi sai Reformierakond kaks mandaati – kõik, mis jääb nüüd alla selle, on läbikukkumine. Ja vastupidi, kui tuleb kaks lennupiletit Brüsseli, näitab peaminister Kaja Kallas, et tema valitud suund oli õige. Partei esimehe valitud tee ei toiminud. Europoliitikuks sai vaid esinumber Urmas Paet, kes kogus 35 177, partei nimekiri 65 150 häält. Võrdluseks, viis aastat tagasi, kui nimekirjas oli ka endine peaminister Andrus Ansip, kes kogus 41 017 häält, said oravad kaks mandaati, kogudes nimekirjaga kokku 87 160 häält.
Viis aastat tagasi pabistasid isamaalased, kas nad üldse pääsevad Euroopa Parlamenti. Said, esinumber Riho Terras päästis partei häbist. Nüüd oli olukord vastupidine, erakonnal oli kolm populaarset kandidaat – esinumber Terras, esimees Urmas Reinsalu ja ankrumees Jüri Ratas – ning tekkis küsimus, kes jääb kohast ilma? Staažikate isamaalaste meelehärmiks näitas Ratas (kui endise Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare õpilane), et hullamine sotsiaalmeedias on Eesti poliitika tulevik. Ratas, kes sai hiljuti tiitli aasta suunamudija, kogus (valimiste kolmanda tulemusena) 33 345 häält, Terras kui traditsioonilisema Isamaa kahurväe esindaja aga 23 670 häält.
EKRE esimees Martin Helme sondeeris valimistulemuste tõlgendust ette möödunud pühapäeval, kui kuulutas päeval partei raadiosaates, et erakonnale tõmmatakse kaela pahandusi ja kahjustatakse (teda kui) erakonna esinumbrit, mis omakorda kahjustab partei valimistulemust. Helme süüdistas erakonna siseopositsiooni – eeskätt Silver Kuusikut, Jaak Valget ja Henn Põlluaasa – demokraatiale vilistamises ja tsensuuri kehtestamises – kõiges selles, milles esimees Helmet ennast on süüdistatud. Helme kõhutunne ei valetanud. Kuigi ta oli nimekirja esinumber, mis garanteeris talle partei igakülgse toetuse, eelistasid konservatiivsed valijad taaskord teistsugust perekonnanime, ankrumeest Jaak Madisoni. Kui Helme kogus 17 704, siis Madison 32 607 häält. Võrdluseks, viis aastat tagasi olid mehed samuti eurovalimistel mõõtu võtmas. Toona oli esinumber Mart Helme, kes kogus 8288 häält, Martin Helme aga 3027 ning Madison 22 819 häält.
Valimised korrastavad erakondade hierarhiat – iga poliitiku väärtus seisneb tema häältesaagis. Võimupartei Eesti 200 on kahel viimasel nädalal pakkunud ajakirjanduses kõneainet sisetülidega, mis võivad päädida esimehe Margus Tsahkna kukutamisega. Eesti 200 ei korraldanud valimispäeval valimispidu. Peoks polnud tõepoolest põhjust. Vaatamata värvikale valimiskampaaniale, kogus Tsahkna, kes on ametilt välisminister, vaid 1 395 häält. Tsahknast parema tulemuse tegi endine esimees Kristina Kallas, kes kogus 1 459 häält, ning on andnud mõista, et võib sügisel uuesti kandideerida erakonna esimeheks. Veelgi enam, Tsahkna tegi erakonnas paremuselt viienda tulemuse. Teda edestas veel Hendrik Terras (1449 häält), Kalev Stoicescu (1677) ja Indrek Tarand (2248).
Poliitilises organisatsioonis Koos kandideeris üksikkandidaadina Euroopa Parlamenti poliitjõu esimees Aivo Peterson, keda rahvaküsitlused hindasid tugevalt Ida-Virumaal. Võttes arvesse, et Peterson on jätkuvalt vahi all riigireetmise süüdistusega, ei saanud ta teha valimiskampaaniat ega osaleda debattides. Siiski, Peterson tegi sisuliselt nullkampaaniaga tubli tulemuse, sest kogus 11 386 häält. Meenutuseks, Eesti 200 juhtpoliitik Margus Tsahkna kogus 1 395 häält.
Kuna Eesti 200 on minetamas oma uudsust ja alternatiivsust peavoolu parteidele, hakkavad valijad oma lootusi ja ootusi projitseerima järgmistele uutele jõududele. Seekord esindas seda erakond Parempoolsed. Kuigi erakond püüdis end kampaanias põhja lasta, ärritades potentsiaalseid valijaid muu hulgas nn mobilisatsioonikutsega, näitasid valijad erilist poolehoidu Rainer Saksale, kes kogus 12 262 häält. Parempoolsed saavad tõdeda, et energiat ja raha võib edasi kulutada – neil on võimalus trügida suuremale poliitareenile. Parempoolsed ei kuulu riigikokku, nad kogusid nimekirjaga kokku 25 189 häält. Võrdluseks, võimuliitu kuuluv Eesti 200 kogus nimekirjaga kokku 9 584 häält.
Sotsiaaldemokraadid jätkavad n-ö läänerindel muutusteta: Marina Kaljurand võttis üldvõitjana 45 633 häält ning tema häältesaagi tuules seilab Brüsseli poole ka Sven Mikser, kes kogus 9 991 häält. Nimekirjade tasemel läks üldvõit siiski Isamaale, kes sai 79 170 häält, sotsid kokku 71 171.
Valimistel hääletas kokku 369 426, sh elektrooniliselt 153 269 valijat. 2019. aastal andis oma hääle 332 859, sh elektrooniliselt 155 521 valijat.
ETV valimisaade „Valimiste õhtu“ näitas, et sotside eurosaadik Sven Mikser ei seedi küsimusi tema kirjanikuameti kohta, mis lähtuvad peidetud eeldusest, et ta ei teinud viimased viis aastat Euroopa Parlamendis tööd, vaid kirjutas romaani. Peaminister Kaja Kallas distantseeris ennast valimistulemustest argumendiga, et tema ei osalenud valimistel, ehk juht ei vastuta. EKRE esimees Martin Helme itsitas, kui ERRi reporter küsis Helme kõrval Jaak Madisonilt, et viimane pole ahistamisskandaali tõttu paistnud silma kõige konservatiivsemate tegudega. Isamaa ankrumees Jüri Ratas avaldas lootust, et tema võimaliku hea tulemuse taga pole mitte tegutsemine sotsiaalmeedias ja valimisnänn, nagu tema näoga valged sokid, vaid ikka jutustamised ja kohtumised valijatega.