„Mis seal peatuda – katastroof!“ Miks tegi Eesti 200 überkehva valimistulemuse?

Riigikogus 14 saadikut, võimuliidu suuruselt teine jõud kolme ministriga, sh välisministri portfelliga – selliselt rammusalt pinnalt suutis Eesti 200 koguda eurovalimistel vaid 9584 häält. Riigireetmises süüdistatud ja vahi all viibiv Aivo Peterson, Koosi ainus esindaja, kogus näiteks 11 507 häält.

„Eurovalimised iseenesest polnud meile elu ja surma küsimus, aga praegu on õige aeg mõelda, kust oleme tulnud, mis on valesti läinud ning kuidas edasi minna,“ tunnistas Eesti 200 juht ja välisminister Margus Tsahkna esmaspäeva hommikul Vikerraadio intervjuus valimiskaotust. Ta oli erakonna esinumber Euroopa Parlamendi valimistel ning tegi alles oma partei viienda tulemuse – 1416 häält. Tartu ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi õppejõud Rein Toomla peab esinumbri valikut veaks.

„Teistel olid esinumbrid, ütleme valitsusvälised,“ loetleb Toomla üles juhtvedureid: Marina Kaljurand, Urmas Paet, Mihhail Kõlvart. „Tuleb välja, et on keeruline reklaamida valitsusliiget sellistel valimistel.“ Toomla kirjeldusel peab valimisnimekirja esinumber olema absoluutne staar, kes saab paratamatult nimekirja teistest liikmetest rohkem rambivalgust, kuid see-eest toob ka koju kordades rohkem hääli. Seda enam, et eurovalimised on isikuvalimised. Eesti 200 puhul näeb Toomla staariainest Kristina Kallases, kuid nendib, et ka haridusministrit oleks olnud keeruline mängida juhtveduriks.