REPORTAAŽ | Helmete partei juhiks valiti Helme
Konservatiivide kesknädalane veristamine juhatuses tasus end ära. Partei kongressil ainsana juhiks kandideerinud Martin Helme jätkab ametis ning ka partei juhatus koosneb tema meeskonnast, sh kahest teisest Helmest.
Kultusfilmi „Kaklusklubi“ (1999) esimene reegel on, et kaklusklubist ei räägita. Nii kehtib ka Helmete konservatiivses parteis: Helmetest ei räägita. Halba sõna saab tõlgendada erakonna häbistamisena ja võib vabalt lõppeda parteist välja viskamisega. Nõnda juhtus näiteks konservatiivide endise Pärnumaa ringkonna juhi ja juhatuse liikme Helle Kullerkupuga, kes heideti parteist välja teisipäeval. „Martin [Helme] ütles, et ründasin tema naist Eevat [Helmet],“ rääkis Kullerkupp ajakirjanikele, kes toona ootasid juhatuse ukse taga uudiseid. „Küsisin juhatuses, miks on Martini naine riigikogu kandidaatide nimekirjas 15. kohal. Sellepärast, et ta on minu naine, põhjendas Martin. Mina, kes ma olin kaheksa-üheksa aastat teinud ringkonnas tööd, olin 25-s.“
Millest siis Helmete partei kongressil räägitakse? Jõhvi kontserdimaja autoparkla on pühapäeva ennelõunasel ajal masinatest paks. Kontserdimaja välisukse ette on moodustunud väiksemat sorti järjekord. Esimene mõte on, et uksed on lukus – ürituse ametliku alguseni on veel omajagu aega. Hiljem selgub, et inimesi lastigi majja tükkhaaval, et vältida kaost delegaatide registreerimisel. Õues ootavad inimesed katavad spektri kõige laiemas võtmes. Kohal on nii elukogenud härrad ja prouasid, kes on kapist välja võtnud uhked esindusriided, kuid ka täitsa vankrites titad. Nad paistavad olevat lihtsad ja toredad inimesed, kes usuvad, et konservatiivid seisavad õigete asjade eest ning teevad Eesti korda.
„Mina sõin hommikusööki,“ pajatab järjekorras mesimagusal toonil päikeseprillidega härrasmees, kes paitab kahe käega oma suurt kõhtu, et kinnitada oma hundiisu olemasolu. Veidi eemal, pühapäevase päikese eest lehtpuu all varjus, veeretavad konservatiivide natuke tuntumad näod, kes nimede järgi ei tohiks olla suguluses Helmetega, juttu jalgpalli Euroopa meistrivõistlustest, tulevastest jaanipühadest ning sellega kaasnevad vorsti grillimisest. Kostub naeru ja muretust – keegi ei nuta ega leina kadunud nimekaid liikmeid, nagu Jaak Madison, Henn Põlluaas ja Jaak Valge.
„Eks näis, mis saab,“ ütleb üks perekonna partei liige, kui küsida, mida saab erakonnast edasi näiteks Pärnumaal ja Tartus, kus tuumik sisuliselt terves koosseisus sel nädalal minema jalutas. „See [välja heitmiste ja lahkumiste otsus] on nii värske,“ lisab ta, süstides ajakirjanikku positiivsust: „[79aastane] Malle Pärn ju jäi [Tartu linnavolikogu Helme fraktsiooni ainsaks liikmeks]!“
Järjekorras ootab teiste seas ka endine jalgpallur Elvis Brauer, kellest õhkub Al Pacino mängitud tegelase Tony Montana („Arminägu“ (1988)) edukat perioodi: kitsal ülikonnal on julgelt lahtinööbitud triiksärgi kaelus ja pilk keskendunult kuri. Braueril on siht silme eest, ta kandideerib Helmete partei juhatusse, aga ilma perekonna heakskiiduta. Nimelt, Martin Helme ei kutsu oma reklaamflaieril, kus ta on üles rivistanud oma meeskonna kandidaadid juhatusse, hääletama Braueri poolt.