JUHTKIRI | Valusad õppetunnid

Tagantjärele tarkus on täppisteadus ja niipea, kui tõeliselt šokeeriv õnnetus juhtub, on kõik kohad neid nutikaid täis. Nii hea on ju käsi ringutada, et kus tänapäeval ikka on inimesed rumalad ja hooletud. Ja siis klassika – et ikka karistused oleks suuremad, et vahest siis enam ei tehtaks jne. Paraku näitab elu jätkuvalt, et kõigest sellest on vähe tolku.

Mida kõike võiks teha, et taolisi traagilisusi nagu Kamariku karjääris vähem sünniks? Panna paremad lukud, suuremad keelavad sildid, väänata trahve rasvasemaks? Võib ka väita, et eeskujudest sünnivadki rumalused. Et nähes teleekraanil kaskadööre autokummi vilistamas, tekib tahtmine proovida, kas enda autoga ka sama vinged pöörded välja tulevad. Või kas turnimine kõrgetes ohtlikes kohtades on võimalik ka julgestuseta nagu selles filmis. Või on siis hüppamine tundmatus kohas vette sama meelierutav, nagu mõnes pagan teab kus kohas ja kelle poolt tehtud ja veebis kulutulena levinud sotsiaalmeedia klipis.

Kas keelamine väldiks rumalaid õnnetusi? Vaevalt. Rumalaid trikke on aga tehtud ajast aega. Adrenaliinisõltuvus on inimkonnale üldiseloomulik. Paljudel tänastel arukatel täiskasvanutelgi on noorepõlves mälestused, kuidas roniti tellingutel või kihutati rattaga käkaskaela mäest alla – ilma igasuguse turvavarustuseta.