RAIL BALTIC | Igor Gräzin: oleme olukorras „loll raudtee“ versus „tark riigikaitse“

Asjaolu, et Läti prokuratuur algatas Läti Rail Balticu suhtes uurimise, paneb meid loogiliselt küsima: aga miks meil täpselt sama asja ei juhtu? Argument, et meil on Rail Balticuga seoses kõik aus ja puhas, ei kannata kriitikat. Riigi puhul ei kehti süütuse presumptsioon ja kriminaalasjade puudumine Rail Balticu asjus on eeluurijate lohakus. Mul pole erilist alust arvata, et Rail Balticu tegemistes on kõik aus ja korralik, sest selliste projektide süvamotiiv on selles osalejate isiklik kasu.

Meie väikeses Muhus sündisid asjad, mis kinnitasid, et mistahes eraviisiline kasu ei saa üles kaaluda kogukondlikku heaolu: meil jäid valla vastuseisu tõttu tulemata Sõnajalgade tuulikud Võiküla kivitee otsa ja n-ö Saaremaa sild (tegelikult oli see ju sild Muhusse). Aga seal, kus kogukonnad pole tõhusad, sünnivad Nursipalu ja Luhamaa (kas ükski rong seal praegu sõidab?).

Koidula piiripunkt 11 (!) rööpapaariga, mis tagaksid Vene vägede sujuva liikumise Eestisse, on idiotismi musternäide, sest Venemaa sõjaline vastasseis NATOga oli näha algusest peale ja keegi transporditegelastest ei saa tänase seisu kohta öelda, et me ei teadnud. Teadsite! Aga oma kasu oli tähtsam.